18.9.13

Tonsils

Täiesti õudne on olla. Ma olen vist liiga palju Grey anatoomiat vaadanud, sest ma kardan, et olen üks neist, kellele narkoos ei mõju. Noh, et olen ärkvel ja tunnen kõike, aga liigutada ei saa ja rääkida ei saa ja keegi ei saa aru, et ma kõike tunnen ja kuulen. Ma isegi ei tea, kas selline asi on päriselt olemas. Loll mõte, sest ma olen ühe korra opil käinud ja ma mäletan ainult seda, et üritasin hullult mitte magama jääda ja kui ärkasin, siis Uka tõi banaani ja ütles, et ma olen piraat (sest ma käisin silmaopil). Siis ma käisin esimeses klassis ja ema ööbis minuga samas palatis. Nüüd ma pean üksi haiglasse minema ja üksi ärkama ja keegi ei too mulle banaani (tooge mulle banaani (ma ilmselt ei saa seda süüa)). Ühesõnaga ma over-reactin täiega. Ma isegi ei tea, kas ma pean ööseks sinna jääma või mitte. Lugesin, et mandliopiga üldiselt peab, samas mul on nii hästi meeles, et arst ütles, et saan samal päeval koju. Kui ma just pooleldi ära ei sure ja terve päeva verd ei köhi. Ausalt öeldes ma pigem ei läheks sinna, aga mõtted igavesest angiinivabast elust.. aah.
Üritan nüüd sarju vaadata ja süüa kõike, kuniks veel saab. Mmmmmm tahke söök, I love you.

(Ma oleks just äärepealt jutuuubist vaadanud videot pealkirjaga ''tonsil surgery'')

(I should grow some balls)

Kommentaare ei ole: