Slipped

Meil on nüüd Ants, aga ta ei tule kapinurgast välja, sest ta on hirmunud loomake ja me surume talle mänguasju ja sööki ja paisid peale..

Käisin täna proovipäeval, aga mu tööandja unustas selle ära ja palkas juba eile uue töötaja. Ma polnud isegi kurb. Tsättisin veits ja sattusin enese teadmata kuhugi parki ja siis vanalinna, nii et ma ei saanud mingil hetkel üldse aru, kus ma olen. Aga nii mõnus ilm oli (ei olnud torm), et ma otsustasingi pigem niisama ekselda, kui üle punaste katuste paistva Viru poole kõndida. Ja kuigi ma olen taaskord sihitu, rahatu ja töötu, oli kuidagi nii rahulik olla.

Ja ma lähen juba kohevarsti Helsingisse!

Tegelikult ma tahaks ainult kontserdile minna, terve päev selles linnas mind väga ei tõmba. Aga ma kavatsen jätkuvalt esireas nutta, nii et tuleb üle elada.

Ants võiks nüüd välja tulla, et ma saaksin talle süüa anda. Ja pai teha.