Miks?

Mul on vaja hullult asjalik olla. Hullult hullult hullult väga palju. Aga ma üldse ei ole. Tegelikult tunne on küll selline, et umbes nagu oleks, sest mul on iga õhtu lõpuks silmad ekraani vaatamisest väsinud (kaasuseid tuleb lahendada ja seminarideks tuleb ettevalmistusi teha ja ladina keeles oli rühmatöö, aga kirjalikult tehes võtaksid kõik asjad aega umbes 3x rohkem). Igatahes.. ma teen küll igasuguseid asju, aga sellist tunnet ei ole, et ma ÕPIKS. Ma võiksin ju mäletada ka neid asju, mida ma loen ja millega tegelen, ei? Noh, igatahes.. nad räägivad, et esimene aasta olla kõige kergem. Kindlasti ongi! Aga praegu küll selline tunne, et mul läheb selg selles ebamugavas toolis istumisest pooleks kohe ja magada tahaks ka rohkem, sest ma võin voodisse minna küll kell 11 või 12, aga sadatuhat mõtet teemadel:

aga millal ma seda majandust siis õppima hakkan

oota, ma pean nüüd selle ühe tööpäeva pärast koju sõitma? WHAT ABOUT MAJANDUS

ÕE seminaritööd on ju ka vaja millalgi teha

ja siis eksamiks õppida

ja riigiõigusest ei tea ma hoopiski midagi

kas ma peaksin mingi raskema seaduse valima?

miks ma oma kursavenda unes nägin, kellega ma olen elus 1 sõna vahetanud?

miks inimesed nii häirivad on 

homme võiks midagi head süüa teha

aaah pagan, see riiiigiõigus

pagana loogika, miks see igas teises aines ka teemaks tuleb?!

tahaks jõule juba

aga samas ma pean ju ainult õppima siis

tahaks korteri ära kaunistada

oooo, ma lähen ju koju (selleks üheks päevaks, kui ma tööle lähen, mäletate jah), saan sealt tulukesed ära tuua!

ja siis tahaks hästi palju küünlaid ja asju osta

kommi tahaks ka

tegelikult on ju mõni asi huvitav ka

õues on külm

ma ei viitsi mitte ühelegi üritusele minna, sest, as stated previously, õues on külm ja millal ma siis õpin

aga mida siis ikkagi homme süüa võiks

oota, millal ma neid kaasuseid siis lahendama hakkan

igatahes, sadatuhat mõtet nendel teemadel lükkavad kella järsku kaks tundi edasi ja ma ikka veel vaatan lakke, silmad on väsinud, aga mõte ei ole. Miks?

Miks nõnda, küsin.

Miks on nii, et ilusate sõnadega laulud on kuulates nii koledad, aga kõigil (viimasel ajal tundub nii) ilusatel lauludel on meeletult koledad/mittemidagiütlevad/mõttetud sõnad?

Miks nõnda, küsin.