5.3.15

Black sun

Ostsin eile mingist suvalisest lillepoest täiesti tavalise väikese poti nartsissidega. Ainult varred ja lehed, õisi ei kusagil. Aga täna õhtul on veidike kollast õit juba paista. Nüüd käin akna juures lilli ergutamas ja nunnutamas, äkki homseks on juba tuba nartsissilõhna täis. On ikka elu mul.. 
Aga nartsisside lõhn tuletab ilusaid aegu meelde. Ja sünnipäevahommiku tunne tuleb alati. Kui paar nädalat tagasi polnud mul mitte mingit erilist emotsiooni seoses uue aastaaja vaikse ligihiilimisega, siis nüüd on küll selline tunne, et see kevad võiks juba tulla. Kuiva asfalti peal tennistega kõndimine on ikkagi maailma parim asi. Kevad on maailma parim asi.
Ma lihtsalt üritan millegi ilusaga asendada mõtet, et minu esimene ülikoolikevad tuleb väga raske. Aga inimesed on ilusad mu ümber ja selle üle on mul ainult hea meel. 

Kommentaare ei ole: