Aasta 2016 oli üldises plaanis ikka suhteliselt meh nagu nad viimasel ajal kipuvad olema. Midagi meeletult ägedat või huvitavat ma ei teinud, ikka tavapärane kooli- ja tööelu, sekka kuidagi väga vähe sotsiaalsust kah. Sellepärast ma ei ole ka juba pikka aega (nii umbes sada aastat) bloginud, et polegi nagu õieti millestki kirjutada. Mõnikord ma loen oma vanu postitusi oma esimeses blogis ja saan aru, et ma ei ole eriti kunagi kirjutada viitsinud, väga üldine mis-täna-koolis-toimus-jutt, mis ei aita mul mitte üks teps meenutada, et mis siis päriselt seal koolis ikkagi toimus.. Millest on kahju, sest mulle tundub, et mälu ei suuda meeles pidada asju, mis juhtusid rohkem kui nädal aega tagasi (heal juhul), aga ma hea meelega mõnikord ikkagi mäletaks. Millegipärast aga suudan ma väga hästi meeles hoida seda, KUIDAS ma end mingitel eluetappidel olen tundnud, vahet ei ole, et ma ei mäleta, MIKS ma end nii tundsin. Aga see selleks..
Igatahes mulle tundub või ma südamest ikkagi loodan, et 2017 tuleb natuke huvitavam. Seda esiteks seetõttu, et ma lõpetan ehk kooli ja sellega kaasneb palju õudsaid asju, mida ilmselt ei tahaks mäletada, aga mida ehk oleks 10 aastat hiljem põnev lugeda. Võib-olla. Teiseks seetõttu, et ma olen oma peas mõelnud, et see aasta võiks tulla selline, kus ma teen asju, mida ma kunagi varem ei ole teinud. Sellega on see lugu, et uute asjade tegemiseks on vaja julgust ja ma ei ole kunagi olnud eriti noh.. julge. Aga seekord ma mõtlen, et äkki hakkaks normaalseks ja prooviks teha kõike seda, mida ma kardan teha. Olgu see mu uusaastalubadus või midaiganes, aasta pärast vaatan, mis sellest sai. Praegu näiteks kandideerisin ma ühele praktikale kohta, kuhu ma ei julge absoluutselt minna, ajal, kui ma pean käima koolis ja tööl. Kui ma sinna saan, siis ilmselt saab siit natukese aja pärast lugeda, kuidas ma esimesel praktikapäeval ära minestasin.
Lisaks sellele kõigele tahan ma, et sel aastal saaksin ma omale normaalse sissetuleku ÜHEST KOHAST. Praegu on nii, et mul on üks lepinguline töö ja kaks niisama asja, mida mõnikord on ja teinekord jällegi mitte. Päris tööga on ka nii, et ma olen üles leidnud tõenäoliselt ainukese tööandja, kes pakub võimalust töötada veerand kohaga, mistõttu ei ole ma suutnud siiani oma digikassasse raha koguda. Ja selle üle on mul ausalt väga kurb meel. Olgu see siis minu uusaastalubadus või pigem tõsine soov uueks aastaks.
Ja noh, reisile tahaks ka minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar